töötlemisel (nt segamisel). Denatureerumise tulemusena volditakse valk lahti pikaks ahelaks. Denatureerunud valk on inimorganismile kergemini seeditav. Praktikas avaldub: · lihalõiku praadides - küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; · liha keetmisel, kui liha pannakse keema külma vette - moodustub vaht; · liha ahjus küpsetades - praepannile moodustub praeleem; · heeringat soolates - kala muutub kõvaks ja eraldub ohtralt vedelikku. Koaguleerumine ehk kalgendumine - valgud koaguleeruvad temperatuuri tõustes. Lahtipakitud valkude ahelad kinnituvad üksteise külge ning valguahelate vahel tekivad sidemed. Selliselt omavahel seotud valguahelad seovad vee molekule ning seetõttu tekib koaguleerumise tulemusena geel. Praktikas avaldub:
toiduaineid kuumutatakse, käsitletakse mehaaniliselt või segatakse tugevasti koos happe-või soolalahusega, siis nende sisemised sidemed rikutakse ja proteiinid denatureeruvad. Molekulide ehitus puruneb ja suurem osa veesidumisvõimest hävib ning proteiinide lahustuvus väheneb. Praktikas avaldub see: • pihvi praadides – küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; • liha keetmisel kui liha pannakse keema külma vette – moodustub vaht; • liha ahjus küpsetades – praepannile moodustub praeleem; • heeringat soolates – kala muutub kõvaks ja ohtralt eraldub vedelikku (osmoosi mõjul). Passeerimine Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Passeerimist kasutatakse nt punapeedi ja porgandi puhul enne supile lisamist. Selliselt talitades annavad värvilised köögiviljad hilisemal kuumtöötlemisel intensiivsema värvuse ning köögiviljad valmivad kiiremini. Marineerimine