Vahemikus (a;b) pideva funktsiooni graafik on selle vahemiku kohal pidev joon. Lõigul pidevad funktsioonid. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a;b) ka otspunktides a ja b (so tervel lõigul [a;b]) peame me nõudma funktsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolsest pidevust parempoolses otspunktis b. Kui funktsioon on määratud lõigul [a;b], pidev pahemikud (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt praemalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funtsioon on pidev lõigul [a;b] Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonnas pidevad. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhiliselt elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad
Vahemikus (a;b) pideva funktsiooni graafik on selle vahemiku kohal pidev joon. Lõigul pidevad funktsioonid. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a;b) ka otspunktides a ja b (so tervel lõigul [a;b]) peame me nõudma funktsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolsest pidevust parempoolses otspunktis b. Kui funktsioon ƒ on määratud lõigul [a;b], pidev pahemikud (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt praemalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funtsioon on pidev lõigul [a;b] Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonnas pidevad. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhiliselt elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad
annaabi.ee 
