ei ole enam piisav. Peame leidma võimalused ja võtted selleks, t iniesd selle arenguga kaasa viia. · Organisatsiooni areng- kuhu ta äriliselt tahab liikuda ja jõuda, kuidas töötajaskond selle sihiga kaasa tuleb. Kuhupoole organistasioon tahab liikuda ja kas ja kes need on, kes sellega kaasa suudavad tulla. · Saavutuste (soorituse) mõõtmine- kuidas hinnata, kas töö on hästi thtud ja mida tehaa et ta veel praem olks. · Tööelu kvaliteet (rahulolu ja stress)- mis motiveerib inimest töötama ja tekitab rahulolu. Uue töötaja kohanemine jne. Kuidas stressi ennetada ja mis on selle tagajärjed. · Kommunikatsioon ja grupitöö- töötajad ei ole kunagi infoga rahul. Alati arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada. · Liiderlus/juhtimine ja võim- missugused juhtimistiilid ja võimustruktuur on
valulävi). Haistmine lõhnadel eraldi nimesid ei ole, aga klassifitseeritakse: terevalõhnalised, etterlikud, lillelõhnad, kamprilaadsed, muskus ja roiskumislõhnad. Asiting tekib, kui õhus lendlevad aineosaksed satuvad nina haistmisretseptoritesse. Inimesel on nõrgem haistmismeel võrreldes loomadega. Lõhnatundlikus on naistel suurem, aga oleneb ka eluviisist (nt suitsetajatel halvem), mille kõrgaeg on 3060ndad eluaastad. Sel ajal on kõige praem haistmismeelt treenida. Maitsmine aine molekulid satuvad keelel asuvatesse maitsmisrakkudesse. Eristatakse nelja põhimaitset: kibe, magus, soolane ja hapu (arvatakse, et ka bensohape maitset tuntakse) Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on keha erinevates piirkondades ja erineval arvul. Kõige rohkem sõrmeotstes, keelel, huultel. Inimene tunneb nende abil pindu ja konarusi.