mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas"
Süidilikus tsüklis olid osad reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid:
Süit- Süidilikus tsüklis on osad reeglina samas helistikus.(sammutants- 2 osalises mõõdus, huppetants-3 osalises mõõdus).Variatsioon-süidis on erinevad tantsud kujundatud ühe teema variatsioonina. Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4- osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante(prantsuse-itaalia), Sarabande (hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat). Sonaat-algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise
annaabi.ee 
