Gruppdijunktsioonide näited: 3 1. Arktoalpiinne disjunktsioon 2. Gondvana ehk Lemuuria disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari 3. Holantarktiline disjunktsioon 4. Holarktiline disjunktsioon 5. Bipolaarne disjunktsioon 6. Periglatsiaalne disjunktsioon 7. Vahemere disjunktsioon 8. Musta mere disjunktsioon 9. Euroopa-Aasia disjunktsioon 10. Lesitaania disjunktsioon Perekonna levialade koondumise põhjusteks võivad olla: 1. Praegusaegseks tekkekeskmeks olemine primaarne arengutsenter, kus toimub uute liikide teke; 2. Levimiskeskmeks või pagulaks olemine sekundaarne arengutsenter, kus on peale ebasoodsaid olusid säilinud vanemad ja palju rohkem teineteisest eristunud liigid; 3. Jäänukkeskmeks olemine tugeva isoleerituse ning muude soodsate tingimuste tõttu on säilinud palju erinevatest lähedastest taksonoomilistest üksustest pärinevaid liike. 4
2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning põhjaloomadest toituvad kalad puuduvad. Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes). 41% kõigist tuntud kalaliikidest on mageveekalad. Nii suur osakaal tuleneb sellest, et mageveelised elupaigad on üksteisest eraldatumad ning see soodustab eraldi liikide väljakujunemist.