Nt väide (4) on Boole’i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: „on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik“; väide (6) lauseks: „on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene.“ Boole’i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel. Paljudes loogikaõpikutes paigutatakse ilma pikemalt järele mõtlemata kategoorilise väidete loogilise ruudu nurkadesse lausearvutuse või pradikaatarvutse valemid. Kui midagi pole täiendavalt eeldatud, siis kaasneb klassikalise loogika valemitega ka Boole’i tõlgendus, mis muudab loogilise ruudu kasutamise kohati kaunis keeruliseks. Nt kui on tõsi, et „kõik võlurid on rohelise nahaga“, siis sellest veel ei järeldu, et „mõni võlur on rohelise nahaga“. Tõlgendame need väited lahti Boole’i 21 Predikaatarvutuse peatükis puutume olemasolu küsimusega veel kord kokku. 24
Nt väide (4) on Boole'i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik"; väide (6) lauseks: ,,on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene." Boole'i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel. Paljudes loogikaõpikutes paigutatakse ilma pikemalt järele mõtlemata kategoorilise väidete loogilise ruudu nurkadesse lausearvutuse või pradikaatarvutse valemid. Kui midagi pole täiendavalt eeldatud, siis kaasneb klassikalise loogika valemitega ka Boole'i tõlgendus, mis muudab loogilise ruudu kasutamise kohati kaunis keeruliseks. Nt kui on tõsi, et ,,kõik võlurid on rohelise nahaga", siis sellest veel ei järeldu, et ,,mõni võlur on rohelise nahaga". Tõlgendame need väited lahti Boole'i 21 Predikaatarvutuse peatükis puutume olemasolu küsimusega veel kord kokku.
annaabi.ee 
