Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav
Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. VÄHEMTUNBTUD INDIA Lääne Indiasse jääb maa kõige läänestunum suurlinn Mumbai (endise nimega Bombay) ja kunagise Portugali asumaa Goa kuldsed rannad. Igatahes on läänestumine pigem väline - näiteks paljud naised kannavad teksaseid ja käivad diskoklubides. Pealegi on siia koondunud ka sellised Lääne pahed nagu narkootikumid, prostitutsioon ja AIDS. Lõunaosariikides Karnatakas, Andra Pradeshis, Keralas ja Tamil Nadus elavad aga draviidi keeli kõnelevad rahvad, kelle keel ja kombed ülejäänud indialastest erinevad. Samuti on nende nahavärv tumedam ja paiguti esineb kergelt negriidseid näojooni. Inimestena on nad aga vähempealetükkivad ning sümpaatsemad kui islamikommetest enam mõjutatud põhjapoolsetes osariikides. TOIT India toidud pole alati vürtsikad ja teravad ( kuigi lõuna pool kasutatakse rohkem
Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad
annaabi.ee 
