variseb Altmaa värav/ ja kaheks kukuvad mäed."(,,Magaja"). See kõlab ennast kehtestavalt ja võimsalt. Rõhk on nihkunud inimese võitlusele välismaalimaga. Ohunägemusi suure sõja eelsest olukorrast annab edasi luuletus ,,Dies irae", eesti keeles viha päev. On mõista, et suurt muret tuntakse olukorra pärast siin maal. ,,Kogu võim on sääl praalival puupääl./ Sinu koht, laulik, on kaagis või kuu pääl." Võim ei hooli vaimust ja tõesti toetub ainult praalivatele puupeadele. Pühadused on kuulutatud naeruväärseks ja kõlbmatuks. Tunded on tõsised ning tegelikkusetaju on kadunud, kerkima on hakanud poliitika. ,,Sellal kui süveneb korruptsioon,/ kerkib ju võikana, küsimata keelust,/ suurlinna dzunglite mürgisest neelust/ verine päike- Revolutsioon."(,,Dies irae"). Rahvas oleks nagu jäetud teadmatusse ning aeg on jätnud inimesed tukkuma. Vaikus on vallanud inimesi: ,,Unerohtu vist keegi sääl jagab,/ mis leevendab iga krambi,/ sest
Autori traagiline elutunnetus on veelgi süvenenud Kogus analüüsib autor tollases mailmas toimuvat, kõlama jääbhelgem toon, ridade vahelt kostub vastuhaku tahet ning lootust. ,,Kohtupäevas" on suur osa ,,Dies irael" ja ,,Jumalate hämaras". See näib ennustavat Õhtumaa langust, annab ohunägemusi sure sõja eelsest olukorrast. Ennustab rasket aega ning usu proovilepanemist. Võimendub religioossete motiivide ja sümbolite tähendus. Poeet paneb tähele, et võim toetub praalivatele puupeadele, mitte ei hooli vaimust. Üks viimaseid luuletusi selles kogus on ,,Loojak", mis astub kristlikus elukäsitluses sammukese ning nõuab inimesi uskuma isetusse ligimesearmastusse ja oma saatusega leppimisse. Veenab inimesi end sisemiselt puhastuda, kuna tajub murelikult ajaloo tulevast võimalikku traagilist käiku. [3]. Viimane luuletus on "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Ei, meid enam püüa
annaabi.ee 
