aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina mikroprotsessor- kaarte. Siiski on mõned teised firmad (Olümpia ja Viru hotellid näiteks) jäänud truuks magnetribaga kaartidele. Üleminek münditaksofonidelt kaarditelefonidele toimus Eesti Vabariigi parimaid traditsioone järgides suhteliselt valutult nii firmadele kui ka helistajatele. (Ainuke suurem teadaolev prohmakas pärineb 1996.aasta sügisest mil üks kaarte valmistav Taani firma (DZ Denmark) üritas "Eesti Telefonile" praakpartiid sokutada. Õnneks avastati pettuskatse üsna pea ja sellel firmal ei tule enam muretseda edaspidiste "Eesti Telefoni" tellimuste täitmise eest.) 1997. aasta lõpuks oli Eestis kasutusel umbes 3000 kaarditaksofoni ja neid lisandub pidevalt. Kasutatud kirjandus: http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Infokataloogid/ slaididelt võetud info http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&tbs=isch
aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina mikroprotsessor-kaarte. Siiski on mõned teised firmad (Olümpia ja Viru hotellid näiteks) jäänud truuks magnetribaga kaartidele. Üleminek münditaksofonidelt kaarditelefonidele toimus Eesti Vabariigi parimaid traditsioone järgides suhteliselt valutult nii firmadele kui ka helistajatele. (Ainuke suurem teadaolev prohmakas pärineb 1996.aasta sügisest mil üks kaarte valmistav Taani firma (DZ Denmark) üritas "Eesti Telefonile" praakpartiid sokutada. Õnneks avastati pettuskatse üsna pea ja sellel firmal ei tule enam muretseda edaspidiste "Eesti Telefoni" tellimuste täitmise eest.) 1997. aasta lõpuks oli Eestis kasutusel umbes 3000 kaarditaksofoni ja neid lisandub pidevalt. KOKKUVÕTE ALLIKAD http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Infokataloogid/ slaididelt võetud info http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&tbs=isch
sh ohtlikud jäätmed ilma põlevkivijäätmetet a 128 170 213 534 245 687 176 701 214 391 Ohtlike jäätmete % kogutekkest 34% 41% 40% 43% 47% 7 Suur osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele järgnevalt keskendumegi. 1.2 Ravimite ohtlikkus keskkonnale Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine) keskkonda. Seda leidub
annaabi.ee 
