Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus olemises on nii, et iga asi sünnitab endasarnast. Niisama järjepidev on kasvamine ning kujunemine, viljade valmimine ja sama liiki järglaste sünnitamine. See protsess kulgeb sama moodi kõikjal ning see ei tee mingeid erandeid. Hoolimata suure osa inimkonna mõttemaailma piiratuses, pole jumalikud ehk teisisõnu loodusseadused neid välja praakinud, vaid toimivad rahumeeli korrapäraselt ja muutumatult edasi. On olemas ka vastastikuse toime seadus. Vastastikuse toime ehk tagasimõju seadus tingib aga sedagi, et kõike, mida inimene külvab, niisiis kõikjal, kus ta iganes midagi algselt põhjustab või mõjutab, peab ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus
võimatuna. · Hiie rahvas hakkas sügiseste töödega valmis saama, valitses rahulikum aeg, kuid oodata oli Punaarmee aktiviseerumist. · Viinanina, Roosi August tõi hilinenud mobilisatsioonikutse perepoeg Tõnnile. Tänu kutse hilinemisele, pääseb Tõnn värbamisest sõjaväkke. Võllamäe Jaagu poeg, poolearuline Reku (Ebehard Kõhva), kelle saksa väed olid välja praakinud, võeti Nõukogude sõjaväkke vastu. · Külasid, lautu ja aitu rüüstatakse. Hiie Ignas tahab enda pool korraldada nõupidamise, et ühtselt röövimistele lõpp teha, kuid Matsu Jaan ei ole nõus tulema, just samal õhtul korraldab ta enese juures õllemaitsmispeo. Ignas võtab end kokku ning läheb samuti Matsu juurde, üritatakse küll rääkida ühistest valvelolekutest ja plaanidest röövijate
Pigem tundub loogiline, et need parimal juhul mõttetud, kuid tihti tülikad (nt pikk saba, mis põgenemisel põõsastesse takerdub), rasked (nt suur sarvekroon), aega ja energiat kulutavad (nt linnulaul) ja ohtlikud (nt ennastunustavad häälekad pulmatantsud või erksavärvilised mustrid, mis kergesti äratavad ka kiskjate tähelepanu) ornamendid ja käitumismustrid on isenditele kahjulikud ja looduslik valik peaks olema need ammu välja praakinud. Oma teooria nõrkust selliste ornamentide evolutsiooni seletamisel mõistis ka C. Darwin ise. Neist üle saamiseks töötas ta välja sugulise valiku teooria, mille kohaselt ainus põhjus niisuguste tunnuste evolutsiooniliseks väljakujunemiseks seisnes selles, et need meeldisid vastassugupoole isendeile. Seda seisukohta kinnitasid ka loendamatud vaatlused, kus isasloomad oma kosimiskäitumises püüdsid just selliste displeide abil oma potentsiaalsete partnerite huvi ja poolehoidu pälvida.
annaabi.ee 
