Tähtsamad nendest on tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe, plii) ja orgaanailised ühendid (dioksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, veterinaarravimite ja kasvutsimulaatorite jäägid. Võõrained- toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm) Loodusliku toksiinid-siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid, samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid) MIKROOBIDE PALJUNEMINE TOIDUAINES SÕLTUB .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. ..
kuumuse juures ja pikal küpsemisel võib glasuur ära põleda ja liha kibedaks muuta. Kastmed Tavaline praekaste valmistatakse liha Lõpliku maitsenüansi saame küpsele lihale praadimisest või küpsetamisest üle jäävast anda kastmega. Selleks võib kasutada praeleemest (rasvast). Selleks lisatakse glasuure või valmistada eraldi kaste ning pannile jahu ning lastakse sellel hoolikalt pakkuda lisandina liha kõrvale. Saadaval on segades rasva sees pruunistuda ka üsna suures valikus valmiskastmeid ja Vähehaaval valatakse hulka hapukoor ja glasuure
Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Reostumine kaasneb inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekivad loomulikus aineringes helbides. Reostajad: iminene ja loodus ise
paari tuhande inimese ajukahjustuse, sest elanikud sõid saastunud mereande. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel) Võõrained - toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest; plii nõudest jm). Rasvaineid ei soovitata kasutada praadimiseks korduvalt tekivad kantserogeensed ühendid. Looduslikud toksiinid - siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid (aflatoksiin jt.), samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid, alkaloidid, furaanid) ja vetikate produtseeritud toksiinid. Geneetiliselt muundatud (GM) toiduained - Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes
annaabi.ee 
