Määra kolmnurga liik, kui kolmnurga nurgad on: 60o, 30o ja 90o kolmnurk 45o, 70o ja 65 o kolmnurk 60o, 60o ja 60o kolmnurk 18o, 137o ja 25o kolmnurk 10o, 10o ja 160o komnurk Joonisel on täisnurkne kolmnurk KLM ja võrdhaarne kolmnurk PQR. Vali õiged lauselõpud: Külg KL on Külg MK on Külg LM on Külg PR on Külg QR on Nurk Q on Nurk R on Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on 50o. Tipunurk on: kraadi Täisnurkse kolmnurga üks teravnurk on 63 o. Teine teravnurk on: kraadi Võrdhaarse kolmnurga tipunurk on 70 o. Alusnurk on: kraadi Täisnurkse võrdhaarse kolmnurga üks teravnurk on: kraadi.
muudu peaosa. Nt dy=y' x; y=x, y'=x'=1 dy= y' x=1 x=dx=> dy= y'dx. *Argumendi enda dif on võrdne argumendi enda dif-ga: y'=dy/dx.*Dif geom. Tõlgendus:JOONIS! Y'=tan , PRS: dy=y' x=tan * x=SR/PR*PR=SR=> dy=SR *Järeldus: F-ni dif isel joone puutuja punkti, ordinaadi muutu, mis vastab argumendi muudule x 18. Dif arvutuse põhiteoreeme 1)Lagrange teoree,(18 saj) Olgu meil f-n y=f(x) dif-v lõigul[a;b], siis leidub sellele lõigule punkt c, nii et f(b)-f(a)/b-a=f'(c); JOONIS! PQR:tan =QR/PR => lõikaja e(P,Q) *Teoreem väidab et leidub selline punkt, kus selle joone puutuja tõus on paralleelne selle lõikajaga(võrdne lõikaja tõusuga). Neid punkte on vähemalt üks, aga võib olla ka rohkem 2)Rolle'i teoreem: Olgu antud f-n y=f(x) dif-b lõigul[a;b], et leidub f(a)=f(b)=>siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt nt c f'(c)=0; Joonis! Antud juhul lõikaja tõus on võrdne 0'ga ehk || x teljega. Leidub vähemalt üks punkt, kus joone puutuja on || x teljega 19
/!(%!0+ 1&2!3+ &4+ '&11#*$'(. )$&* #*'&*2$)$&*!2+0!43!=+;JKL<+++%##+'3(66$'(3+ + '&*2$)$&*$*: #*'&*2$)$&*!2+6)$1#3#6+;JKB<$$$%##$'3(66$'(3+ + '&*2$)$&*$*: #6!0+$33#6$&*$$$%##$#6!0+$*)!04('! #6!0+$*)!04('!$$$>"#$(#7/!0&,%"09$2#!8##,$/$9#(%&,$/,1$/$./)"0,#5$$ M/(73$ )&.9'!#(%$8#(#$)"/(/)!#(0N#1$23$ /$>?@AB+ $*)!04('!=$%0,)#$ !"#3$ 8#(#$ '%#1$ 7/(D#73$ 23$ #,D0,##(% $8"&$ 8#(#$ )&.-&(!/27#$ 80!"$ IM@NN0KO* PQR !"#$%&'&()* +%,*!"#$%&'&(-#+'*'+%(.+("/* *01*!$"*.1"*&2* #&34.!"51* 145"+,*6")&%,*!$-1*1"'"#!*(5&.47*-!*8+1 *%"#"11+5)* 2&5*!$"*#&34.!"5* !&* 45"1"%!* +* 3&5"* 25-"%,')* -%!"52+#"/* * 9$"* !"#$* :8-%,&8;-#&%; 3&.1";4.'',&8%3"%.<*%&'()*+,(*5"4'+#",*!$"*=0>?@*-%!"52+#"/**A!* F -1 *6+1",*&%*!$"*-.()/%00-.%1&* !$+!*!$"*4"51&%*-1 *8&5B-%(*&%*,&#.; 3"%!1*1!&5",*-%*2&',"51*1-!!-%(*&%*+*,"1B!&4/ 2+34%)(/ (**(,'/ / / 9$"*2+#!* !$+!* C-,"&*&C"58$"'31*+.,-&*&%*!"'"C-; O
nimetatakse asendus- ekstrasüstoliks (interposed ventricular extrasystol). Monotoopsed VES-id – samast erutuskoldest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid Polütoopsed VES-id – erinevatest erutuskolletest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid EKG-pilt Põhirütm on enamasti normaalsagedusega siinusrütm. Esinevad enneaegsed vatsakeste kokkutõmbed ilma eelneva P-sakita ning koos laienenud PQR-kompleksiga ja muutunud T-sakiga. Neile järgneb kompensatoorne paus. Kahte üksteisele järgnevat VES-i nimetatakse paariks, kolme üksteisele järgnevat VES-i nimetatakse kolmikuks või mittepüsivaks ventrikulaarseks tahhükardiaks. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Üksikute ekstrasüstolite korral ei ole. Müokardi infarkti korral viivad VES-id sageli vatsakeste tahhükardiani, vatsakeste laperduseni või vatsakeste fibrillatsioonini. Kiirabi tegevus
annaabi.ee 
