(1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse
ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis
annaabi.ee 
