Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7
püsivat huvi Eesti, Läti ja Leedu sõltumatuse ning julgeoleku vastu ja tervis nende püüdlusi NATO-ga liitumiseks. NATO tippkohtumisel 21. nobembril tegi peasekretär ametliku ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga. Lõpliku ühinemise ajaks kavandati 2004. aasta kevad. 9. detsembril lõppesid Brüsselis läbirääkimised Euroopa Liiduga ühinemiseks. 29. märtsi õhtul anti Washingtonis USA välisministrile Colin Powellile üle 7 riigi dokumendid NATO liitumiseks, sellega Eesti oli NATO liige. 1. mail 2004 sai Eesti koos Läti, Leedu, Poola, Tsehhi.... Euroopa Liidu liikmeks (15'lt 25'le). Balti riikide tee Läände pärast iseseisvuse taastamist: ühis- ja erijooned: 16. jaanuaril 1998 kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid Washingtonis alla USA-Balti partnerlushartale, milles USA rõhutas püsivat huvi Eesti, Läti ja Leedu