hakatakse leivapätse vaalima: Tavaliselt küpsetatakse ümmargune leib kaaluga 2-3 kg. Märgade kätega võetakse leivakünast vajalik kogus tainast ja vormitakse see laual pätsiks. Oma kujult on leivad ümmargused või pikergused. Leiva vormimise ajal tehakse leivale augukesi (pupsik kshist 'torka leiba') või joonistatakse ristimärk. Ristimärk tehakse kas ainult esimesele leivale või siis kõigile. Leibade ahjupanek kolhoosi pagaritööstuses. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:2, Fk 2332:3) Leiva ahjupanemiseks kasutatakse leivalabidat kojme, mis on valmistatud puust ja kinnitatud ka puust varre külge. Tavaliselt seisab leivalabidas toas ahju juures. Et leib labidale kinni ei jääks, raputad labidale jahu (kojme langs potshudat potsht). Pärast leibade ahjupanekut suletakse ahjusuu plekkplaadiga zaslom ja ka korsten suletakse. Olenevalt sellest, kuidas ahju on köetud, hoitakse leibu ahjus poolteist kuni kaks tundi.
on rännanud ajaga kaasa läbi aastate. Enim muutunud on eluolud ja nõuded riigi poolt. Kindlasti tekib tulevikuski uusi tarkusi nii naise rasedusaja kui ka sünnitegevuse ja 8 katsikutega. KASUTATUD ALLIKAD [1] M. Kõivupuu, `'Eestlase eluring'' 2015. [2] H. Pärdi, `'Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma'' 2017. [3] M. Mikkor, `'Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Povodimovo külades'', 9 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/ersa.htm [4] J. Kretsu-Kantsõr, `'SÜND JA SURM USKUMUSTES'', http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/kretsu-kantsor.pdf [5] E-ope, `'EESTI RAHVUSKULTUUR JA KOMBED'', http://e- ope.khk.ee/ek/2010/kodukultuur/eesti_rahvuskultuur_ja_kombed/eesti_rahvuskultuur_ja_ko
annaabi.ee 
