mater" (1950), ,,Gloria" (1959). Koorimuusika on Poulencil tõesti väga ilus ja meenutab Bachi stiili. Seda on ta ise ka ütelnd, et oleks tahtnud selle ajastul elada. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele.
kooriteosed ,,Missa" (1937), ,,Exultate Deo" (1941), ,,Salve Regina" (1941), ,,Ave verum corpus" (1952), ,,Stabat mater" (1950), ,,Gloria" (1959). Koorimuusika on Poulencil tõesti väga ilus ja meenutab Bachi stiili. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele.