Majas avastas ta Joonatani, kellel oli peale tulnud tüdimuse hoog, millest Klara talle rääkinud oli. Nad rääkisid omavahel avameelselt ning kui Veronikale jutust juba piisavalt oli, otsustas ta Joonatani juurest ära minna. Enne seda ütles ta Joonatanile, et kui ta tahab, siis võib talle helistada, aga ainult siis, kui tema, Joonatan, seda ise teha tahab. Joonatan ei helistanud terve kuu. Naised läksid Tartusse potte tooma, et pottsepal oleks kõik vajaminev sobival hetkel juba olemas. Pottide vedamiseks kulus neil kolm otsa. Kuna teekond oli pikk, pidid nad ühe öö ühes Tartu hotellis veetma. Kui nad lõpuks tagasi Tallinnasse jõudsid, tahtis Joonatan Veronikaga rääkida. Kuna Veronika oli võidust väsinud, lükkas ta selle jutuajamise homse peale. Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika
kipsplaatidega. Hoonetes, kus trepikojas on väärtuslik siseviimistlus (aaderdatud seinapaneelid, maalingud vmt) tuleb erilahendus välja töötada projekteerimise käigus. Kui vanu korteriuksi soovitakse säilitada, tuleb neile tulepüsivuse tõstmiseks paigaldada spetsiaalsed tihendid. 13.1.8 Korstnad Enne korstna renoveerima asumist tuleb korsten lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab hinnata, kas renoveerimine võib õnnestuda: tagatakse piisavalt pikk kasutusiga või tuleb mõelda uue korstna ehitamisele. Tavaliselt on suuremate kahjustustega piirkond korstna pööningu osa. Korstna probleemidele ja renoveerimisvajadusele viitavad: praod korstna välispinnal; tõmbe puudumine, küttekeha ajab suitsu sisse; tellisepuru korstna sisemuses; tühjenevad vuugid; pigi korstna seintel; lagunev korstnapits.