Asula keskosas kultuse ja/või valitsushoone. Asula piiratud müüriga. Eluhooneid oli 3040, u 200300 inimest. Majadel kivist vundament, savitellistest müürid. Katus oli kaldus, toetus postidele. Katusesõrestik ritvadest ja okstest, kaetud savi ja õlgedega. Majad olid nelinurksed, neis oli vaid üks ruum. Hakati viljelema oliive. Tüüpiline keraamika maalitud. Harilikult kollasele v värvimata taustale musta v valgega maalitud spiraale ja meandreid. Diminist on leitud pottsepaahi. Diminis juveliirikunstile spetsialiseerunud käsitöölised, tegid ka merikarpidest ehteid. Neoliitikumi lõpul ja varasel pronksiajal käis Dimini alla. Euroopa põhjapoolsematel aladel on kliima mõõdukam kasutati teistsuguseid viljelustehnikaid. Üks sealseid kultuure sai alguse Doonau keskjooksu piirkonnas paelkeraamika kultuur (u 55004500 eKr). Levis see Lõuna-Hollandini läänes ja idas Visla jõeni ja Dnestri ülemjooksuni, levis ka Ida-Prantsusmaal ja Rumeenias. Üldiselt
Maaviljelusega võrdse tähtsusega oli küttimine ja korilus. U 45003200 eKr oli Kollase jõe keskjooksul Yangshao kultuur. Avaasulad, mis olid rajatud jõe poolt üleujutatavate tasandike lähedale. Ümmargused või piklikud majad, mis olid osaliselt maasse süvendatud. Yangshao majad olid puidust raamistikuga ja terava katusega, seinad võisid ka olla kaetud saviga. Kalmistud olid harilikult väljaspool külasid. Mõnes külas spetsiaalne pottsepaahi. Yangshaos oli kasutusel eriline maalitud matusekeraamika. Kasvatati peamiselt hirssi. Täielikult kodustatud koer ja siga. Veised, lambad ja kitsed olid vähem levinud. Küttimine, korilus ja kalapüük ikka olulised. Aastaks 4000 eKr olid välja kujunenud just Hiinale iseloomulik kultuur. Yangshao kultuur oli algselt suhteliselt piiratud areaaliga, ent järk-järgult laienes külad jagunesid ja vajasid uusi aedu. Kohandumus põllundusega viis rahvastiku arvu kasvuni ning
annaabi.ee 
