Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. M...
idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala kõrgustiku jalam (üle 50m) ning Tõstamaa ja Varbla ümbrus (kuni 44m); viimases on suuri voorjaid pinnavorme. Veestikust kuulub enamus Pärnu jõestikku, järvedest on suurimad Ermistu, Tõhela ja Lavassaare. Suuremat osa madalikust katab mets (luiteil eriti männimets,
Mõrdama (Tootsi) Vändra vald Sikana Vändra metsakuivendus ehitamisel küla 642 3,1 Tõstamaa vald Päraküla küla, Ermistu küla; Audru Tõstamaa-Potsepa vald Kõima küla, Vändra metsakuivendus projekteerimisel Soomra küla 3300,58 43,772 11 Kasutatud kirjandus Riigimetsa Majandamise Keskus http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond(24.10.2011) Riigimetsa Majandamise Keskus http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond(24.10.2011) Vikipeedia http://et
Vaevalt, et Korinnat truudusemurdmises süüdistada saab, pigem sundis isa teda sellist sammu astuma. Nimelt oli Korinna isa kingsepp ja too värval üks tema alalisi kliente. Nii et kartus klienti kaotada ning lootus tütre olukorda kindlustada sundiski isa oma tütart mõjutama. Sokratesel polnud aga ei raha ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski. Esimest korda kohtas Sokrates Xanthippet pottsepaäris, kus too oma isa valmistatud asju müüs. Neiu oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Nii arvatigi, et Xanthippe on ainus inimene Ateenas, kes oma terava keelega saab ehk võitu tugevast Sokratesest. Seepärast tahtvatki Sokrates teda endale naiseks, sest see annaks ehk võimaluse neutraliseerida oma vastane.
annaabi.ee 
