Liidus Kaluuga oblastis Obninskis võimsusega 5 MW. Suurbritannia Calder Hall`s lasti aatomielektrijaam käiku 17.10.1956 võimsusega 121 MW. USA esimene katseline aatomielektrijaam alustas tööd 1955.aasta kevadel ja Saksamaal 13.november 1960 (16 MWe). Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potsensiaalsed varud. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. Tuumaelektrijaamad võivad põhjustada veekogude temperatuuri tõusmist. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaamad maailmas
Talu maksimaalseks suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose. Eestis viidi läbi rahareform, seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest. Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel. 14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad. 22.06.1941 - Sakslased tungisid NL-ile kallale. Selle tulemusena taheti Eestit puhastada Saksamaa toetajatest. Lõuna-eestis võtsid metsavennad võimu ajutiselt enda kätte. 07.07.1941 - Esimesed Saksa regulaarväed jõudsid Eesti pinnale Ikla juures. Sakslasi võti alguses vastu kui vabastajaid. Nõukogude Liit kaitses Eestit ägedamalt kui Leedut või Lätit. Metasvendade vastu saadet võitlema hävituspataljonid, kes teostasid põletatud maa taktikat.