Labakinnas. Urvaste, Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm. Kel küüdse külmetäse, küll tuu kinda kätte võtt. 4 1.2 Kinnaste jaotus Võrumaa kirikindaid on rahvapäraselt nimetatud rus(i)kinnasteks. Sõltuvalt mustrist ja lõngast on kindaid jaotatud pidulikeks ja töökinnasteks. Pidulikud kindad on enamasti kootud kahekordsest, harva ühekordsest peenest lõngast. Eriti pidulikud kindad olid kootud potisinise ja valge lõngaga. Sõrmkindaid kooti vähem ja enamasti olid need ühevärvilised- valged, mustad, hallid või punased. Töökindad olid kootud tumedates toonides, jämedamast kolmekordsest lõngast. Eriti külma ilma puhuks kooti kahekordseid kindaid. Eriotstarbelisi töökindaid, ilma sõrmeotsteta poolkindaid kooti kartulivõtmise, karjas kudumise või muu tegevuse jaoks. 1.3 Kinnaste värvus Võrumaa vanimad kirikindad on olnud põhiliselt kahevärvilised. Peamisteks värvideks on
On selliseid juhuseid. Madara juured võivad olla kuivatatud vilus ja seisnud mitu aastat, kuid kollase lõnga materjal on palju parem, kui alles toores. Kui on värvi muutmise soovi, siis teha puutuhaleelist. Kallakse keev vesi tuhale peale, segatakse ja lastakse selgineda. Mitte tuhka vette kallata. Või teed palavat vihmavett ehk taari. Ükskõik, millisesse vedelikku kastad lõnga(punast, kollast) ja oma soovile muudadvärvi." Kihnu Roosi õpetab potisinise värvimist: "3 liitrit kust, see peab olema mehe hommikune, ja kaks supilusikatäit indigot, vanasti oli sinerõigas, tuleb hapendada mitu päeva ühesuguses soojuses. See ei või keema minna, ega ülesjahtuda, siis ei värvi lõnga. Kui vedelik on hapnenud, tuleb lõng panna vedelikusse ja pidada mitu päeva, umbes 4 päeva, siis on lõng sinine. Kui ei ole veel sinine, siis pidada veel päevi lõnga sees. Päevas tuleb kord või paar lõnga segada." Järgmisena lisan siia L
annaabi.ee 
