- ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased
- „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased
noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära Naine kui mater familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele
Paljud suured linna polnud kuningavalitsuslikud, neid valitses kuninga ametnik. Itaalia linnad emantsipeerusid kõige varem, seejuures toimus see mitte kohaliku maahärra vaid keisri enese suhtes. Kontroll kuulus kohalikule aadlikule, kes elas linnas. Peale Bütsantsi kokkukukkumist polnud Itaalias võimu, kes ühendaks maa. Lõplikult iseseisvusid Itaalia linnad 12. sajandil. Suured linnad allutasid enesele väiksemaid linnu. Itaalia linnajuhid potesta - nimetatud ametisse linna nõukogu või maahärra poolt. Nimetati ametisse kindlaks tähtajaks, palgaline linnavalitseja. Reaalne võim sattus Itaalias vastasseisu rahvaga (popolo). Reaalse jõukuse omandanud kaupmehed, ettevõtjad. Linnast saab põlisvaldus, mida valitseja pärandab edasi. Firenzes Medicid. Väljaspool Itaaliat valitses linna linnanõukogu ehk raad ehk magistriaat. Raeamet oli auamet, sest palka ei makstud ja kulutusi pidi kandma ka omast taskust. Raeametnikud olid maahärra
annaabi.ee 
