Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud: Hüdrogeoloogilised muutused-kaevandamisel tekkiv liigne pinna-ja põhjavee mõjutamine ja reostamine. Taastumatu loodusvarana on seda järgi väga vähe, ainult 700mln t. Raskused maardlate kompleksel kasutamisel jne. Kaasa aitaks aga parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja parima
miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal). Taolisi väga väikesi naftamaardlaid on kasutuses olnud Gotlandi saarel ja selle lähikonnas, Rootsis. ◦Kaudsete andmete alusel võiks nafta leidumise suhtes kõige potentsiaalsem olla Irbe väina piirkond Energeetilised maavarad Nafta ja maagaas Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60– 70% kogu maailma varust. Praeguseks teatakse sadu leiukohti šelfialadel, kuid seni ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht, kus paikneb ligi 60% maailma naftavarust. Pärsia lahes on ka palju maagaasi, s.o 40% maailma maagaasivarust.
annaabi.ee 
