lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal. Algtase kõrgenenud, taastumine kulgeb superkompensatsiooni faasi kaudu Kui pingutus toimub pärast superkompensatsiooni kadumist, siis organismi tõusu energeetilises potentsiaalis ei toimu. Liiga vara sooritatud uus pingutus kurnab organismi energiavarusid- ületreenitus Kohanemise olemus Pikaajaline kohanemine- kestusadaptatsioon organismis mingi püsiv muudatus, mille kadumine või teisenemine võtab rohkem aega kui ajutised keskkonnamuutused. Lühiajaline kohanemine- kiiradaptatsioon vaheldub organite talitluse aktiivsus, mis lakkab niipea kui kaob väline põhjus ehk stiimul Struktuuri ja funktsiooni seos
- ioonkanaleid leidub kõikidel rakkudel - kõige levinum on K+ spetsiifiline kanal, mis suuresti vastutab püsiva membraanipotentsiaali eest - närvi ja lihasrakkudes toimub ioonkanalite vahendusel signaali vastuvõtt, levik ja ülekanne. Närviimpulsi levik: ● närviimpulsi levik on aktsioonipotentsiaal ● aktsioonipotentsiaali viivad läbi Voltaaz-tundikud kanalid ● plasmamembraani depolarisatsioon ehk muutus membraani potentsiaalis vallandab aktsioonipotentsiaali ● Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku Neuromuskulaarne ülekanne (närvilt lihasele) eeldab (vähemalt) 5 erineva kanali koordineeritud tegutsemist: ● närviimpulss avab voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid närvirakus > vabaneb neurotransmitter ● transmitteri seondumine retseptorile avab ligandi-tundlikud Na+ kanalid > membraani depolarisatsioon ● depolarisatsioon avab voltaaz-tundlikud Na+ kanalid > kogu plasmamembraani