Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud rakud ja millel on regulatoorne mõju metaboolsetele protsessidele. Histamiin, prostaglandiinid Neurohormoonid - hormoonid, mis produtseeritakse spetsiaalsete närvirakkude poolt. Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-. Nernst’i võrrand Aktsioonipotentsiaal (närviimpulss) Membraanipotentsiaali kiire tõus ja langus pidevat trajektoori mööda
Rakumembraani sise- ja väliskülje vahel on elektriline potentsiaalierinevus u 60–90 mV . See tekib ioonide erinevast jaotumisest, kusjuures enamik positiivseid ioone liigub rakuseina välisküljele. Kaaliumi kontsentratsioon on raku sees 30–40 korda kõrgem, naatriumi kontsentratsioon aga on väljaspool rakku 10–20 korda kõrgem. Aktsioonipotentsiaal tekib erutusimpulsi mõjul. Naatrium voolab raku sisse ja toob kaasa depolarisatsiooni (potentsiaalierinevuse vähenemise). Seejärel voolab kaalium rakust välja ja algatab repolarisatsiooni, mille käigus energiat kulutavad ioonipumbad pumpavad naatriumit rakust välja ja kaaliumit rakku tagasi ning taastavad sellega esialgse potentsiaalierinevuse. Kuni 40 mV potentsiaalierinevuse tekkimiseni jäävad naatriumi-kaaliumi kanalid suletuks ja uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekkida (refraktaarperiood). Elektromehaaniline ühendus toob kaasa südamelihase raku kokkutõmbumise. Selleks vabaneb