09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti
· Vähendab voolutugevust ahelas nagu kitsas toru takistab vee voolu · Ühik: oom (George Ohmi auks), kirjutatakse tähega oomega. Sümbol: R. Markeerimine, värvikood. 1 oom on üsna väike suurus aga oleneb kuskohas (elektriliin, võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest · Reguleeritav takisti: potensiomeeter või trimmer · Logaritmiline, lineaarne reguleerimiskarakteristik · Ühendusviisid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 9 Värvikood ja tähistus Nominaalid R33 0.33 oomi 2R2 2.2 oomi 470R 470 oomi 1K2 1.2K oomi 22K 22K oomi 22K2 22.2K oomi 4M7 4.7M oomi Standartse 5% täpsusega rea 1s dekaadis on sellised
Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult. Releega või juhtplokiga juhitava soojuslüliti normaalne pingelang on nullilähedane. Seadisega otse ühendatud lüliti lunatid pingelang on kuni 0,2V. Mõõtmist on otstarbekas alustada seadise signaaljuhtme ja aku miinusklemmi vahelt. Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti Aeg-soojus...
konstantse kiiruse korral sagedusest sõltumatu. Seepärast on sellel helipeal väljundisgnaali tingimatta tarvis sageduslikult korrigeerida. See signaal on väga nõrk, 2-5mV ja vajab umbes 100* võimendust. Transistoridega korrektsioon võimendi on joonisel 6.5A. Helitugevus ja stereo tasakaaluregulaatorid Helitugevus regulaator võimaldab valida sobiva heli põhiliselt selleks ,et muuta takistit pinge jagurina potensiomeeter lülituses. Helitugevusgeneraatori kavandamisel tuleb pidada silmas kaht kuulmisfüsioloogilist omadust: Talutav helivaljudus on tekitavast füüsikalisest helirõhust ja sellega võrdelisest helitugevusest logaritmilises sõltuvuses, st helirõhu tõusmisel heli suureneb. Et heli valjuks muutuks reguleertakisti liuguri ühtlasel pööramisel või lükkamisel lineaarselt peab reguleertakistil olema logaritmilisele vastupidine reguleertunnusjoon, see
Enamasti on ta võrdne toite pingega kuid võib olla ka väiksem. 4. Nihkepinge see on sisendis kujutletav pinge, mis tekitab väljundis pinge mida nimetatakse väljundpinge nihkeks. See on väljundis tekkiv pinge kui sisendpinge on 0. Nihkepinges kajastub lülituse mitte sümmeetrilisus, milline ideaalsel juhul peaks puuduma( mõnedel OP võimenditel on võimalus ühendada väljastpoolt potensiomeeter, mille abil on võimalik väljundi nihet 0, vanematel on see alati olemas, pinge läheb 0 ka siis kui sisendisse anda sobiv pinge, selle pinge väärtus on 0,01...6mV, nihke pinge ajalist muutumist nimetatakse triipingeks. 5. Sisendvool OP võimendi esimeseks on võimendi mille transistoride baasid on ühendatud sisendklemmide alla. Nende klemmide kaudu peab kulgema transistori vool
annaabi.ee 
