liikumist, kuid inimesed soovivad näha investeeringut enda võimetesse ja võimalustesse potensiaali ära kasutada. 45. Enesekontroll õppimise puhul. Enesekontroll õppimise puhul: 1) Õppimisvajaduse avastamine 2) Õppimise eesmärkide määratlemine 3) Õppimislahenduste valik 4) Raha, aja ja muude ressursside üle läbirääkimine 5) Plaani rakendamine 6) Edu kontrollimine. 46. Isiklikud arenguplaanid väärtustloovas organisatsioonis 1) Igal inimesel on võimalus oma potensiaalis ja püüdlustes selgusele jõuda 2) Org. läheneb potensiaali hindamisel süstemaatiliselt ja kasutab selle kirjeldamiseks ühist keelt. 3) Töötaja ja org. vahel on dialoog 4) Vajaduse korral aidatakse inimesel oma potensiaali realiseerida. 47. Mentorluse olemus ja mentee Mentorlus ei ole ainult: 1) Sponsorlus- abivajaja majanduslik toetamine 2) Tuutorlus- õppimise juhendamine uurimistöö edukaks läbiviimiseks mõnes õppeasutuses 3)
lapseea kehalise aktiivsusega seotud kogemusi (White jt, 1992). Vanemad, erit isad, mängivad oma poegadega sagedamini ja otsivad erinevaid tegevusi kui tütardega. Üldiselt oli poiste kehaline aktiivsus omaks võetud, erinevalt tüdrukutest, nii perekonna siseselt kui ka väljaspool seda keskkonda (Nelson, 1991; Greendorfer; 1993). Need erinevused oma kehalistes oskustes ja potensiaalis ilmnevad juba enne seda, kui nad lähevad kooli esimesse kehalisekasvatuse tundi või hakkavad osalema organiseeritud sportlikus tegevuses. Poisid tunnevad ennast enam kehaliselt võimekana kui tüdrukud, isegi siis kui tulemuste erinevused on väiksed või puuduvad üldse. Poisid usuvad rohkem oma kehalistesse võimetesse kui tüdrukud. See väljendus paremas eneseusalduses ja soovis kasutada ning
annaabi.ee 
