sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, korraldas regulaarseid hingeloendusi, asutas koleegiume, kehtestas Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia, lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme-, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda) ning kaasas naisi seltskonnaellu, mida seni oli peetud kõlbmatuks. 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku
püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole, hakkas sõjaväkke võtma nekruteid ja hankis parema relvastuse sõjaväele). 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ,,aknaks Euroopasse". Peale sõjaväe muutis Peeter I ka
annaabi.ee 
