koadjuutori pärast- nn koadjuutorivaenus. Kuigi varem oli kokkulepitud, et välisvürstlikust kojast tohib koadjuutorit kustuda ainult teiste maahärrade ja seisuste nõusolekul, siis pp kutsus ikkagi selleks 17aastase Mecklenburgi hertsogi Christophi. Ordu väed okup 1556 ppk linnused ja võttis pp ja koadjuutori vangi. Poola toetas pp ja viib oma väed Liivi piirile. 5.sept 1557 Liivim ordu ja Poola vahel rahu, pp ja koadjuutorit tunnustatakse, 14.sept sõlmivad Posvolis liidu venelaste vastu-nood peavad seda rahu rikkumiseks. Vene süüdistas liivimaalasi reas 1554 lepingu punktide rikkumises: · Trtu maksu tasumata jätmine · Lääne-Eust Venesse suunduvate ametmeeste takistamises · Posvolis Poola-Leeduga liidu sõlmimises 22.jaan 1558 algab venelaste sõjategevus Liivim vastu. Esmalt 3nädalane rüüsteretk, kindluseid ei proovitudki vallutada, vastupanu väga nõrk. Mais langes Narva, juulis Trtu. 1.mai-1.nov 1559 vaherahu
täiendavat aega. Kui delegatsioon ületas piiri siis nägid, et piiripeale oli toodud palju relvi, vilja ning läheduses asuvad väeosad ja hobused. Igal pool olid ehitatud uued sillad. Tsaar ei surunud delegatsioonile kätt. Summaks oli 45 000 taalrit ning iga aasta pidid Venemaale maksma 1500 taalrit. Tsaar vihastus, kui sai teada, et delegatsioon tuli kohale ilma rahata. Tartu maksu mitte tasumine sai sõja ettekäändeks. Teiseks põhjuseks võib pidada Posvolis sõlmitud salajast lepingut ordumeistri ja Poola kuninga vahel ehk sõjaliit Venemaa vastu. Varasemalt Liivi ordu lubas, et ei liitu Venemaa vastu. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla- Liivimaa oli halvas olukorras, mõisteti, et Venemaa on ettevalmistatud sõjaks aga Liivimaa mitte. Esialgselt otsitakse sõjalist ja finantsilist abi. Augsburgis peetakse maapäeva, kus jõuti otsuseni, et tuleb abistada Liivimaad ning antakse 100 000 kulda, kuid tegelikult raha liikuma ei hakanud. 1560
annaabi.ee 
