S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin evoultisooniteooria: 1859 ilmus tema peateos liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (``On the irigin of species by means of natural selection``). See teos tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis põhjalikult loodusteaduslikku maailmapilti evolutsioon sai üldtunnustatuks. Darwini õpetus leidis kõikjal nii poolehoidjaid kui ka ägedat vastuseisi. Hiljem avaldas ta
edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) . Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema. Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks. Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu. Seda eriti kirikus.
aga metafüüsiku. Sellest otsustusest sõltuvalt saavad erineva varjundi ka teised mõisted, eelkõige üleinimene (Übermensch tähistab Nietzschel igal juhul inimese ületamist, seetõttu on eesti keeles käibiv üliinimene selge väärtõlge). 14 Teoses "Puuslikehämarus" nimetab Nietzsche ennast postuumseks inimeseks, väites: "Meid ei mõisteta kunagi ja siit ka meie autoriteet". Mõni tõlgitseja on väitnud, et Nietzsche eksitab lugejat meelega, põimides oma filosoofiasse vastandlikke seisukohti. Tõepoolest -- ka prohvetid ja oraaklid ei väida kunagi midagi selget, ehk Nietzsche sõnutsi: "Kõik sügav kannab maski". Nihilismi prohvet 1880-ndate aastate lõpuks omandab Nietzsche kõnepruuk tõeliselt prohvetliku vormi. Ta kirjeldab mis tuleb,
annaabi.ee 
