moodsate kirikutegelaste) vahel ning see erinevus on oluline. Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses, eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks. Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem -
· argumentum ad nauseam: väidetakse, et miski on tõele lähemal lihtsalt sellepärast, et sellest ollakse rohkem kuuldud; · argumentum ad numerum: väidetakse, et miski on tõele lähemal lihtsalt sellepärast, et nii arvab enamik teisi inimesi, massiarvamus on tõsi. c) Kontrafaktuaalne (faktivastane) hüpotees (counterfactual fallacy või hypothesis contrary to fact) seisneb faktile vastupidise hüpoteesi postuleerimises ja sellest järelduste tegemises. d) Võrdluse viga (apples and oranges või false analogy) seisneb võrreldamatute asjade võrdlemises või sarnasuse põhjal ennatlikus järeldamises, et kui kaks objekti on mingis mõttes sarnased, siis on neis sarnane ka kõnealune omadus. e) Argumentum ex silentio (ehk argumentum e silentio ehk argumentum a silentio) on vigane argumenteerimisvõte, mis viitab vaikimisele kui infoallikale.
annaabi.ee 
