ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika". Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt. Mart Lilla "Vikerkaares") JACQUES DERRIDA (1930) 1962 Husserli geomeetria alused 1967 L'ECRITURE ET LA DIFFERENCE
kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. 4. SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme. * vana teor küsimus: ,,kuidas on ühiskond võimalik?" => mis paneb inimesi tegutsema ühel moel. Kindlasti pole tegu lihtsalt sundusega. * lahendus: inimestel on (mingis osas) kujunenud ühine arusaam maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. *Katsed konformsuse kohta (Asch 1956): erineva pikkusega kriipsud: moonutatakse taju, et
annaabi.ee 
