• Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976) • 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action. Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982)) Mick Aston • Tegeles eelkõige varakeskaja maastikuarheo-loogiaga • Tuntud eelkõige populariseerijana (Time team) Arheoloogia algus Eestis • Kaks peamist lähtekohta:
mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9 alati muutuv, sõltub sellest ajast, mil uurimust tehakse. Rohkem tähelepanu ühiskonna ideoloogilistele ja sümbolistlikele aspektidele. Materiaalne kultuur on suure tähtsusega jõud ühiskonna toimimisel, see tuleneb inimeste teadlikust tegevusest. Esemetel on lisaks praktilisele ka vaimne tähendus