Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused: Geneetiline (sarnasus on seletatav ühise päritoluga). Tüpoloogiline (sarnasus pole materiaalne, nt ühine sõnavara, vaid ilmneb grammatilistes kategooriates, mallides jne). See võib olla omakorda 1) kokkusattumus ja 2) kontaktide tulemus. Nt nii rumeenia kui rootsi keeles on määratud artikkel postpositsiooniline (järgneb nimisõnale); väheusutav, et see on kontaktide tulemus. Erinevalt paljudest indoeuroopa keeltest, on vene keeles ja läti keeles omaja konstruktsiooni mall DAT + olema, nagu läänemeresoome keeltes ALL + olema, mida ei saa seletada juhusega (tegemist on ilmselt keelevahetuse tulemusena, läänemeresoome keelte kõnelejad vahetasid keelt): Vene 'mul on vend' PREP mina: DAT olema: 3P vend Läti Man ir brlis
16) Absoluutne universaal kõigis keeltes on olemas konsonandid ja vokaalid, vähemalt üks klusiil, kõik keeled teevad vahet nimisõnade ja tegusõnade vahel, kõigis keeltes on vahendeid küsimuste moodustamiseks. 17) Statistiline universaal 18) Implikatiivne universaal jagunevad omakorda KAHESUUNALISTEKS ja ÜHESUUNALISTEKS. Nt: *kahesuunaline statistiline implikatiivne universaal: kui keele põhisõnajärg on SOV, siis enamjuhul on ta postpositsiooniline keel ja vastupidi, kui keel on postpositsioonile, siis on ta enamjuhul SOV keel. *ühesuunaline statistiline implikatiivne universaal: kui keele sõnajärg on vaba, siis on selle sõnad üldjuhul pikad. Kuid pikad sõnad ei tähenda seda, et sõnajärg on vaba. 19) Mitteimplikatiivne universaal 20) Kitsendus OT-s blokeeritud mittevajalikud muutused, ideaalid, mille poole keeled püüdlevad. Nt silbi alguses pole eesti keeles kahte konsonanti.