Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. · Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. · Uue kirjaviisi rajaja Morfoloogia: · 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine · Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks: · Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis- ja osaalus · Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid · Reegleid soome keele eeskujul. Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend: · Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud.
lapsest peale. 7. Elatiiviga, nt peast, saadik/saati: lapsest saadik, noorest peast 8. Allatiiviga, nt tänu: tänu emale 9. Terminatiiviga (ainult kuni): kuni eilseni 10. Abessiiviga (ilma): ilma teadmisteta 11. Komitatiiviga koos, ühes: koos saatjaga, ühes temaga. Erandlikult loetakse adpositsioonideks ka mõned vormiliselt ühilduvad juhtumid, nt igale poole, igal pool, igalt poolt. Genitiiv domineerib postpositsioonide puhul ilmselt seepärast, et algselt on postpositsioonid olnud substantiivide käändevormid, mida on laiendanud genitiivatribuut. See suhe on reanalüüsi käigus muutunud genitiivatribuut on tänapäevases käsituses noomen, millega koos esineb postpositsioon. Prepositsioonide levikut on ilmselt mõjutanud indoeuroopa keeled, nt vahendi tähenduses läbi on ilmselt tõlkelaenulist päritolu. Samas on aga sõnajärjetüübi muutust arvestades see siiski loogiline arengusuund. 13
annaabi.ee 
