informatsiooni kui ta teada tahab. 2. Teadmiste puudus (preoperatiivsetest uuringutest ja protseduuridest) ning postoperatiivsest perioodist. Haige ettevalmistus operatsiooniks hõlmab ka tema diagnostilisteks uuringuteks ettevalmistust, haige nõustamist dieedi ja vedelike piirangute osas, naha ja operatsioonipiirkonna ettevalmistust, püsikateetri asetamisest jne. Preoperatiivses perioodis alustatakse ka haige postoperatiivsete probleemide ennetamist ning haige saab teavet postoperatiivse perioodi kulust, intensiivravi vajadusest, valuvaigistamisest, köhimistehnikatest, lihtsamatest harjutustest, haava hooldusest ning dreenide asetusest, dieedi piirangutest ning totaalse parenteraalse toitmise vajadusest, voodireziimist jne. 2.1. Preoperatiivsed uuringud. Olenevalt operatiivsest vahelesegamisest ning haige üldseisundist võib haige vajada väga erinsevaid uuringuid. Kõik uuringud on
S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui
annaabi.ee 
