Mode of birth and women's psychological and physical wellbeing in the postnatal period Ingrid J Rowlands and Maggie Redshaw Aljona Ostapjuk Tallinn 2013 Tagaplaan Füüsilised ja vaimsed probleemid pärast sünnitamist on ühised paljudele naistele. Need probleemid võivad väga negatiivselt ja pikaajaliselt mõjutada naise igapäevast elu postnataalses perioodis. Sünnitamisviis võib olla väga tihedalt seotud taastumisega pärast sünnitamist. Meetodid Osavõtjad 10 000 küsimustikku 5 332 vastati (53%) Ankeeti küsimusi gruppeerimine psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused sünnitamisega seotud sümptomid imetamise probleemid äge väsimus Vastused 10., 60. ja 90. päeval pärast sünnitamist Statistiline analüüs Tulemused
Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Mulle oli alati huvitav, kuidas toimub lapse sünnituse protsess. Mulle on see alati tundunud maagilisena. Aga ma kunagi ei mõelnud tõsiselt ämmaemanda elukutsele. Minu meelest on ämmaemanda elukutse midagi rohkem, kui lihtsalt sünnitusabi. Ämmaemand on tavaliselt esimene ja peamine kontaktisik naise raseduse ja sünnituse ajal. Samuti ämmaemandal on ka oluline roll varases postnataalses perioodis. Ta annab hädavajalikke nõuandeid, hindab naise üldseisundi, moraalselt toetab jne. Ma tahan saada ämmaemandaks, sest ma usun, et see eluktse ühendab endas füüsilist ning vaimset tööd. Tahan töötada ämmaemandana, sest minu arvates see on inimene, kes oskab hoolitseda, kaasa tunda, toetada, aktiivselt kuulata, olla avatud ning kindlasti inimene, kes võib tegeleda pingelise tööga ja kellel on suur stressitaluvus. Arvan, et iga ämmaemand peab omama nende oskustega.
Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid. närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis "kogemust ootav" areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng
30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis “kogemust ootav” areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas “kogemusest sõltuv” õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond → rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng:
Signaal liigub tänu sellele aksionis kiiremini. (sellepärast ei ole võimalik 3 nädalasel lapsel kõndida – müeliniseerumist ei ole toimunud) Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng: - Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui seda pole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid - Varases postnataalses perioodis „kogemust ootav“ areng – kortikaalsed mustrid on olemas aga need on muudetavad. Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni - Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse - Rikastatud kasvukeskkond – rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng:
annaabi.ee 
