kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest. Postmodernses maailmas on hirm võõraste kultuuride ees asendunud huviga nende vastu. Kuigi postmodernistlikult erinevuste kultuuril on palju positiivseid küljgi:maailm muutub avatumaks, dialoog teise kultuuriga avardab ja harib meie arusaamasid tegelikkusest, süveneb sallivus ja kompromisside vajadus, siiski nõustun siinkohal ka prantsuse filosoofi J-F. Lyotardi väitega, et erinevusi rõhutava kultuuri mõõdupuuks on orienteeritus keskmisele massimaitsele. Teoise väärtuseks saab kasum. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed,
00ndatel peale luule ka proosa). Nt Maarja ---------Kangro „48 tundi“ võtab tüüpiliselt meestele omistatud kuiva meditsiinilise keele, mitte tundemaailma lähtekoha. Esindab mingit poliitilist hoiakut – oma keha jne; ei ole propagandat jne; eneseiroonia. „Dantelik auk“ palju intellektuaalseid arutlusi, kultuuriline arutlus vms, mitte naise seisukohast elu vms. Erinevat Kaldmaast ja Laanest, kes keskenduvad rohkem tundemaailm. Narratiiv üldiselt olemas, mitte postmodernistlikult alguse ja lõputa, sündmustikul kindel roll jm. -2012 a Elo Viiding „Kestmine“ kogust „Teised“ emaduse müüdi kriitiline vaatamine (kestmine), kuidas see sisaldab endas teatud sundkäitumisi, millest loobumisel vaataks ük sulle viltu. Võimusuhted..isamaale on vaja lapsi sünnitada. Selle ’kestmise’ alternatiiviks saab ’olemine’ (võimeluse vastandub vaim... põiklev, iseolev, sõltumatu; võim kui pealesuruv, tingimusteta täitmine). Kestmise aluseks on geeni märksõna..
annaabi.ee 
