III Internatsionaalne stiil arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool, Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused. Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute materjalide maksimaalne kasutamine, kõrghooned muutuvad vaheldusrikkmaks.
otsustada ainult selle dumine, samuti mõne distsipliini raames töötavad teooria või konstruktsiooni teadlased ning see ei ole ebakriitline pealesurumine hinnatav n.ö. kõrvalseisja uurijale. Esmatähtis on pilguga või mõne teise õpetada uurijat märkama pedagoogilise distsipliini probleeme ning kahtlema vaatevinklist. kõiges Kuhnile ja enesestmõistetavana postmodernistidele pakutavas [vaata lühikest vastandub teravalt kriitilise ja tabavat ülevaadet sel ratsionalismi teemal Karl Popperilt teadusfilosoofiline (Popper 1999) - koolkond ning selle kättesaadav ka Tartu peaesindaja Karl Popper. Ülikooli raamatukogus]. Selle esindajad tunnistavad Kuhni ja Popperi küll teaduse sisemist mit- vastasseisu ja selle olulisust
annaabi.ee 
