Usk, et me iga päev ja igal viisil saame paremaks, on kadunud. Esilekerkiva põlvkonna liikmed ei ole enam kindlad inimkonna võimes lahendada maailma suuri probleeme. Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1.1 Postmodernne teadvus Postmodernistlik teadvus ei ole alal hoidnud eelmiste põlvkondade optimismi. Vastupidi modernistidele iseloomustab postmoderniste pessimism. Esimest korda lähiajaloos ei jaga uus põlvkond oma vanemate veendumust, et maailm on muutumas paremaks paigaks kui enne. Alates laienevatest osooniaukudest ja lõpetades teismeliste vägivallaga näevad inimesed probleeme üha kuhjumas. Nad ei ole enam veendunud, et inimeste leidlikkus suudab lahendada need hiiglaslikud probleemid, millega me silmitsi seisame. Nad ei ole ka veendunud, et nende elatustase saab olema kõrgem kui nende vanematel. (Grenz 2003: 26-27)
positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Spetsiifilised sotsiaalsed ja ökonoomilised struktuurid vajavad lisaks kindlat ideoloogiat, mida luuakse Ideoloogiliste riigiaparaatide abil. Walter Benjamin: Mida toob kunstile kaasa foto ja video tulek? Tervitab kino kui massikunsti. Üks esimesi postmoderniste. Sünesteesia – pannakse kokku kaks sobimatut asja ja vaadatakse, mis juhtub (pesumasinale peedist trummel). Kapitalism anesteesilise iseloomuga (tuimestav). Tegelikkuse moonutamine on tore, sellega saab saavutada efekte, mis on paljude huvides. Massikultuur on hea, sest asjad tekivad. Massikultuur andis inimesele kultuurilise keele. Jürgen Habermas:On Frankfurdi koolkonna traditsiooni, küll juba üsna teisenenud kujul edasi kandnud. Habermas esindab kriitilist teooriat(Kriitiline
annaabi.ee 
