mõisnike suvast. Samal ajal toimus hüpe transpordi arengus, eelkõige raudtee-ehituses, mis tegi elukohavahetuse eelnenud aegadega võrreldes palju hõlpsamaks. Nagu märgib ajaloolane Raimo Pullat, viis esimene raudtee eesti ala enneolematult tihedatesse sidemetesse Venemaaga. Juba 1872. aastal, s.o teisel aastal pärast avamist, veeti Paldiski- Tallinn-Peterburi raudteel 307 000 reisijat, ületades seega mitmekordselt Tallinn-Peterburi postmaantee võimsuse41. Raudteel reisijate hulgas leidus kahtlemata ka ümberasujaid, kes lääneprovintsides leviva sotsiaalse käärimise ja rahutuste varjus ning 1868. aasta näljahäda otsesel tõukel olid otsustanud lahkuda sünnimaalt ja otsida soodsamaid olusid võõrsil. Nii olevat Ilmar Arensi sõnul Tallinn-Peterburi raudtee avamine 1870. aastal Põhja-Eestist toonud Oudovamaa äärmisse põhja- ja kirdeossa 800-1000 asukat 42. Esiotsa haaras
Kuni 20. sajandi alguseni arenes linn peamiselt Riia suunal, alles pärast esimese silla valmimist (1904) elavnes äri- ja elutegevus ka jõe paremkaldal. 1867. aastal jagati Ülejõe kalameesteküla maad 73 rendikrundiks, millest 38 läksid küll põlisperedele, 35 aga enampakkumisele. Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua 13 Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt). Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasõda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus
annaabi.ee 
