99 Pärast II maailmasõda Eesti põllumajandus a spetsialiseeriti valdavalt kodumaise jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks
99 Pärast II maailmasõda Eesti põllumajandus a spetsialiseeriti valdavalt kodumaise jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks
n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine
annaabi.ee 
