Rahvaloominguline ajajärk 10. Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid. Eeposte loomine. Draama ja retoorika areng. 11. Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Silmapaistvad luuletused. Kõrgetasemeline proosa. 12. Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); iseloomustus, ausotrid, peamised jooned Seneca tragöödiad Filosoofiline proosa. 13. Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kestab kuni kristliku kirjanduseni.
ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos. · 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma: · 1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? 241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema
Michel Guerry. Sotsioloogia areng Klassikaline sotsioloogia 1820ndad, 1830ndad kuni 1920ndateni: Rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil uuritavat tuleb vaadelda objektiivselt Ühiskond on süsteemne tervik, objektiivselt eksisteeriv reaalsus, mida saab analüüsida, võrrelda, prognoosida, kindlad uurimismeetodid Positivism, strukturaalne funktsionalism, etnometodoloogia Esindajad: Comte, Marx, Durkheim jt Sotsioloogia areng Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia: Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud Lisandusid sümboliline interaktsionism, sotsiaalne fenomenoloogia, ratsionaalse tegevuse teooria, ajalooli-empiiriline sotsioloogia, soosotsioloogia. Selgus, et uurimistulemusi mõjutasid uurimismeetodid, uurija olemus ja palju muudki Max Weber õpetus ideaalsetest tüüpidest Tähelepanu: subjekt-tunnetustegevus-objekt
annaabi.ee 
