● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus
aga inimesed ei jõua kõigega kursis olla, püüavad nö „müra“ keskelt tähelepanu humoorikad videod, naljakad postitused ja erinevad üritused (Pereira, de Fátima Salgueiro, Mateus 2014). Regulatsioonideta oleks aga kasutajate uudistevoog väga mahukas. Milline info inimeste uudistevoogu jõuab, otsustab Facebooki algoritm EdgeRank, mis võtab postituste näitamisel arvesse kolme asjaolu (EdgeRank 2016): 1. Vastasmõju ehk kuidas on kasutaja seotud teise inimese postitusega. Kui näiteks kasutaja on märkinud meeldivaks, jaganud või kommenteerinud teise inimese postitusi, tõlgendab Facebook seda kui ühe kasutaja huvi teise kasutaja tegevuste kohta. 2. Populaarsus ehk kui palju saab postitus tähelepanu (meeldimisi, jagamisi, kommentaare). Populaarseimaid postitused kajastuvad uudistevoos. 3. Postituse vanusest sõltub selle ilmumine kasutaja uudistevoos ehk mida vanem on
annaabi.ee 
