Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja tema kolooniate vahel. Kõige võimsamad tööstusriigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, tööstus kasvas ka Venemaal ja Jaapanis. Infoühiskond 20.saj teisel poolel toimus uus tehonoloogiline murrang, mida iseloomustas tuuma ja kosmosetehnika areng ning arvuti leitaumine. IKT leitaimine ja kastuselevõtt tõi kaasa 20.saj lõpus postindustraalse tootmisviisi, mida nimetati infoühiskonnaks. Peamine iseloomustus: arvutite kasutuselevõtt, ülemaailmsed sidekanalid ja elektroonilised teenused. Tööstuslik pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst. Hiinas ja Valgenevenes ei olnud interneti. Piirkonna majandustlik võimekus sõltub selle infotehnoloogilisest varustusest ja selle kasutamise oskusest
võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus Massitootmine ja massikultuuri kujunemine Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) Suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni vaba töökorraldus
annaabi.ee 
