Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...
uusi linnu, olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 18-19.sajand, Lõunariikides 20. sajandi I pool II. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega. Linnarahvastiku osatähtsus kasvab 70%-ni. linnasid eriti enam juurde ei teki. Olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 20.sajandi I pool, Lõunariikides praegu. 26 III. Langeb kokku postindusriaalse tootmisega ja kaasaegse rahvastiku tüübiga. Linnad eriti ei kasva, minnakse elama linna lähedale maale (vastulinnastumine) või eeslinnadesse. Põhjariigid jõudsid siia 20.sajandi lõpul. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70% Madal osatähtsus Kasvutempo Aeglane Kiire
annaabi.ee 
