ADD 22 D0, liida 22nda mälupesa sisu D0-le ja salvesta D0-i. 4. Aadressi registri kaudne adresseerimine (address register indirect addressing) – mäluregistri sisu väärtust kasutatakse viitena mälupesale, millest laetakse operandi väärtus. MOVE (A0) D0 tähendab loe A0 sisu, saadud väärtust kasuta lugemaks antud väärtusega mälupesa sisu, näiteks kui A0 sisuks on 3, siis loetakse väärtus kolmandast mälupesast ja salvestatakse see D0-s. Jaguneb veel a) w/ displacement b) w/ postincrementing a)Displacement – kasutab lisana offseti, kui tahame saada näiteks mingi tabeli 7ndat väärtust ja teame, et tabeli algus on märgitud A2-s, siis kasutaksime offsetina nr 7-t. Offseti märgitakse d16. Näiteks MOVE 7(A2) D0 tähendab võta A2-s olev väärtus, liida sellele offset 7, saadud tulemust kasuta mäluaadressina, millest laadida väärtus D0-i. b)Postincrementing – aadressi registri sisu väärtus suurendatakse ühe võrra peale selle kasutamist. Võimaldab
asuvad. nt: ADD D1 ,D0. 3. Kaudne adresseerimine käsukoodis on operandiks aadressi aadress: esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles seejärel saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele. nt: MOVE (A0), D0. 4. Autoinkrementne adresseerimine Pärast aadressiregistri kasutamist inkremeteeritakse tema väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluauskoha võrra.(postincrementing). nt: ADD.B (A0)+,D0. 5.Autodekrementne adresseerimine Enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väikesemaks ühe mäluauskoha võrra.(predecrementing). nt: ADD.B -(A0),D0. 6. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab ära konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö. offseti ehk selle, kui mitmenda segmenti elemendi poole pöörduti. 7