Oma postiloendid on igas riigis, kus suhtluskeeleks antud riigi keel. Eestis on need samuti olemas: kooliprobleemidest, raamatukogundusest, programmeerimisest, arvutitest jne. Postloendid, mis mõeldud ülemaailmseks kasutamiseks tegutsevad reeglina inglise keeles. Tehniliselt käib asi nii, et inimene uurib läbi avaldatud nimekirjad postiloenditest ja seejärel saadab kirja oma osavõtu sooviga sellisesse postiloendisse, mis tema huvidele vastab. Kui tema soov aktsepteeritakse, hakkavad tema e-posti aadressil saabuma kõik kirjad, mida postiloendis osalejad sinna saadavad ja ta ise saab saata kirju oma arvamustega, arvestades samal ajal, et seegi kiri jõuab kõigi listis osalejateni. Nii on võimalik suhelda tundmatute inimetega üle kogu maakera, kes sarnastest probleemidest huvitatud on. 2.4 Uudistegrupid Uudistegrupid (Usenet System, newsgroup) on samuti asünkroonset suhtlust toetav
ligipääs ja kust igaüks võib endale tarkvara, infot, mänge jne hankida. Neid arhiive nimetatakse FTParhiivideks ja info "tõmbamine" nendest on tasuta. Avaliku ftp-serveri teenuse saamiseks kasutatakse kokkuleppeliselt kasutajatunnust anonymous ja parooliks soovitakse teie e-posti aadressi. · Postiloend (list) on mugav võimalus suhelda sarnaste huvidega inimestega. Postiloendil on terve hulk tellijaid. Kui üks postiloendi liikmetest saadab postiloendisse kirja, siis saadetakse see kiri automaatselt edasi kõigile postiloendi tellijatele. Kui keegi postiloendi tellijatest soovib postiloendisse saadetud kirja kohta midagi öelda, saadab ta vastuse kirjale postiloendi aadressil ja see saadetakse jälle kõigile postiloendi tellijatele. Tekib omamoodi minikoosolek, elektronkonverents. Igal postiloendil on omanik (hooldaja), kes peab hea seisma postiloendi sihipärase kasutamise eest. · Uudisegrupid (Usenet News) on sarnased postiloenditele
annaabi.ee 
