Elektronposti kasutamine eeldab, et on teada teise isiku e-posti aadress nagu tavalise posti puhulgi ja loomulikult peab selline aadress ka endal olema, muidu ei saa sidet pidada. 2.3.1 Postiloendid 8 Postiloend ehk listid (mailing-list) on üheks võimaluseks inimestele gruppeeruda oma huvidele ja eesmärkidele vastavalt. Esimene postiloend tekkis ARPAnet'i võrgus ja see olla olnud pealkirjaga 'science fiction'. Praeguseks on postiloendeid Internetis väga palju ja väga erinevale maitsele. Võib diskuteerida sotsiaalsetest probleemidest, teadusest, ajaviitest, sellest kuidas hästi pokkerit mängida, mõne bändi muusika üle jne-jne. Oma postiloendid on igas riigis, kus suhtluskeeleks antud riigi keel. Eestis on need samuti olemas: kooliprobleemidest, raamatukogundusest, programmeerimisest, arvutitest jne. Postloendid, mis mõeldud ülemaailmseks kasutamiseks tegutsevad reeglina inglise keeles.
tüüp jms. E-postisüsteem Internetis koosneb: - postkontoritest MTA (Message Transfer Agent) - klientidest meileritest, mis on kasutajaprogrammid Käesoleval ajal on üheks enamlevinuimaks meileriprogrammiks MS Outlook Express samuti ka MS Office'isse kuuluv meiler MS Office Outlook. Viimased sisaldavad ka nn. aadressiraamatu, kuhu saab talletada oma kirjasõprade meiliaadresse. Võimalus kasutada ka postiloendeid e. meililiste, mis on hulk meiliaadresse, mille omanikel on teatud vallas ühised huvid. Postiloendite liikmed saavad automaatselt teiste liikmete saadetud kirju. Sõnum saadetakse ühele ühisele aadressile. Kirjade laialisaatmise eest hoolitseb loendiserver, kus on kirjas kõikide huviliste aadressid. Siinjuures tuleb märkida, et tänapäeva portaalid on samuti E-postiteenuste vahendajateks. 7.5. Failide allalaadimine Interneti lugematutele failidele pääseb ligi failiedastusprotokolli e
annaabi.ee 
