arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese kehalisus ning objektide materiaalsus on kaasajal muutumas maailmatajus ja enesetajus teisejärguliseks. Progress määrab primaarseks masinate vahendatud simulatsioonid ja mittemateriaalse informatsiooni. Posthumanismi üheks suunaks on tehnoloogia kriitika,
Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias: Rohelised kultuuriuuringud (green cultural studies): lähtub marksistilikust programmist, mida kultuuriuuringud kasutavad ühiskonna ja võimustruktuuride analüüsil (loodus kui poliitilis- kultuuriline objekt, mille konstrueerimine toimub rassi, soo sotsiaalse klassi mõistete konstrueerimisele). Sotsiaalökoloogia Viimasel kümnendil: posthumanism, new materialism, material ecocriticism nii inimese ja teiste loomade kui inimese ja küberneetika erisuste põhjendamisest Ökosemiootika mõiste Ökosemiootika lähtub seisukohast, et organismi ja keskkonna suhted on märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui